9. Inimese ja teatrinuku võrdlus

Teatrinukk röntgenis

Kas oled mõelnud, millest teatrinukk tegelikult koosneb ja kuidas ta laval liikuma hakkab? Sellel näitusel saad piiluda teatrinuku sisse ning avastada, mis tema väliskesta all peidus on.

Nuku materjal ei ole kunagi juhuslik. Selle valik sõltub nii kunstniku ideest kui ka loost, mida nukk laval jutustab. Mõni nukk peab olema kerge ja õhuline, teine aga mõjuma raskelt ja suursuguselt. Vahel määrab just materjal, kuidas ja kui vabalt nukk saab liikuda. Teinekord võib nukk sündida millest tahes – kõigest, mis parasjagu käepärast on. Teatrilaval annab kujutlusvõime ka kõige ootamatumale materjalile elu ja tähenduse.

Näitusel on esile tõstetud teatrinukud, mis sarnanevad mõningal määral inimesega. Nii saab neid kõrvutada inimkehaga ja uurida, kas ning kuidas on nukkudes kujutatud luustikku, lihaseid, silmi või isegi hambaid.

Nukkudest tehtud röntgenülesvõtted aitavad näha nende väliskesta all peituvaid materjale, liitekohti ja keerukaid mehhanisme. Kui võrrelda inimese ja teatrinuku röntgenpilte, võib nukk esmapilgul tunduda lausa kummaline või „haige” – mõni nukk meenutab kopsupõletikku põdevat inimest, mõni aga oleks justkui mitmeid raskeid operatsioone läbi teinud.

Näitus avab teatrinukkude valmistamise telgitaguseid, mis muidu jäävad publikule nähtamatuks. Külastajad saavad ise katsetada teatrinuku ehitamist ning proovida ka nukkude sees peituvaid mehhanisme.

Rändnäitus on kasvanud välja Nukuteatrimuuseumi näitusest „Teatrinuku anatoomia” ning selle satelliitnäitusest Prantsusmaal nukuteatrifestivalil. Varasematel väljapanekutel eksponeeritud röntgenülesvõtteid saab näha ka käesoleval näitusel.

Röntgen

Röntgenkiirgus on elektromagnetiline kiirgus, niisamuti nagu nähtav valgus. Kuid röntgenkiirguse energia on palju suurem, mistõttu levib see enamikest materjalidest otse läbi. Röntgenkiirgust leidub vähesel määral ka meie igapäevases elukeskkonnas, näiteks lennureisidel puutume kokku kosmilise kiirgusega.

Röntgenkiired avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen 1895. aastal. Tema tehtud katse näitas, et nn X-kiired suudavad levida läbi läbipaistmatute materjalide, seejuures need kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen mõistis oma avastuse praktilist väärtust – oli tekkinud võimalus vaadelda inimese siseorganeid ilma keha lahti lõikamata. See oli meditsiinis suur läbimurre.

Tänapäeval on röntgenuuringud haiguste diagnostikas igapäevaseks töövahendiks. Röntgenpildi tegemist teostavad radioloogiatehnikud. Tulemuseks on digitaalne piltkujutis, millelt radioloog ja raviarst saavad vajalikku infot patsiendi raviks.

Röntgenkiir läbib inimkeha ning neeldub erinevates kudedes erineval määral – tihedamad materjalid, nagu näiteks luud, mis sisaldavad kaltsiumi, annavad röntgenpildil taustaga võrreldes tugeva kontrasti. Seevastu läbivad röntgenkiired kergemini vähem tihkeid materjale, näiteks rasva, lihaseid ja õhuga täidetud ruume nagu kopsud. Neid struktuure me näeme pildil erinevate hallide varjudena. Naha piirjooned tulevad nähtavale, kuna nahk on tihedam kui õhk. Röntgenülesvõttel on luud väga hästi hinnatavad ja ka väikesed luumurrud tulevad siin nähtavale. Samas seda, kas luude ümber on sidemed või lihased katki, on röntgenuuringuga raske hinnata.

Kuna inimese kopsudes on palju õhku, siis kasutatakse ka nende hindamiseks röntgenpildi tegemise võimalust. Kui kopsude õhuruumid on täitunud millegagi peale õhu – näiteks on patsiendil kopsupõletik või kasvaja – tuleb see muutus ümbritseva õhu foonil nähtavale.

Röntgenuuringuga saab jälgida ka võõrkehasid inimese sees, kui need juhtuvad olema tihedamast materjalist kui inimkehale omane. Kui laps on kogemata neelanud alla patarei või mündi, on röntgenuuringuga võimalik selle asukoht kindlaks teha, samas puit või plastmass soolte foonil ei eristu.

Röntgenülesvõtteid tehakse alati ortopeediliste operatsioonide järgselt, et kontrollida operatsiooni õnnestumist, kehasse asetatud metallide õiget asukohta ja asendit. Just need arstide poolt tehislikult lisatud kruvid ja plaadid, liigesed ja traadid võivad olla üsna sarnased teatrinukkude ehitusele.

Võrdle inimest ja teatrinukku!

Luustik

Inimene

Täiskasvanud inimese skeleti moodustavad 206 nimelist luud. Keha keskseks toeks on lülisammas. Luud sisaldavad vett, rasva ning teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Skeleti ülesanded on keha kaitsmine, toestamine, liikumine, mineraalainete ainevahetus ja vereloome.

Teatrinukk

Teatrinuku „luudeks” on enamasti traat, puupulk, vedru, nöör või vineer. Ühes nukus võib kasutada ka erinevaid materjale. Puidu puhul on eelistatud just lehtpuu, kuna see on tugevam. Vahel kasutatakse ka mändi. Luustikku saab kujutada ka erineva jämedusega ja erinevat sorti traadiga. Kui kasutada vedru, siis selleks sobib spetsiaalne vedrutraat, mis on jäik ning pinge all. Selleks, et vedrutraadist tehtud vedru välja ei veniks, pannakse selle sisse nöör. Luustiku võib moodustada ka ümmargune või lapik nöör. Tulemuse erinevus seisneb suuresti selles, et ümmargune nöör võib hakata pöörlema, aga kandiline mitte.

Liigesed

Inimene

Kahe või enama luu vahelist ühendust nimetatakse liigeseks. Liigesed võimaldavad kehaosade liikumise, paindlikkuse ja stabiilsuse.

Teatrinukk

Teatrinukkude puhul on läbi aegade olnud populaarne kasutada liigesteks naharibasid. Ajaga venib nahk välja ja seetõttu tuleb seda mõnikord välja vahetada. Tänapäeval kasutatakse liigeste valmistamiseks naha asemel enamasti kotipaela. Liigesena võib kasutada ka traadist keeratud vedruhinge, puiduühendust või nööri. Teatrinukkude „liigesed” kinnituvad „luude” külge PVA liimi või kontaktliimi abil. Kasutatakse ka naelu, klambreid ning kruve. See, millised nuku liigesed tehakse päriselt liikuvaks, sõltub lavastaja ja kunstniku soovidest.

Organid

Inimene

Inimese keha jaguneb kindlate ülesannetega elundkondadeks, mis jagunevad omakorda elunditeks. Elundid koosnevad kudedest ning koed ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest. Inimese kehas on avastatud üle 70 keemilise elemendi. Tervisele vajalike ainete tasakaaluks on oluline mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine.

Inimese keha üks peamisi koostisosasid on vesi. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks keharakkudesse. Vesi on põhiline komponent vererakkude ja vereplasma koostises. Vereplasma, see on vedelik, mille sees vererakud ujuvad. Toitaineid, hapnikku ja jääkaineid kannavad punalibled ehk erütrotsüüdid, mille koostises on samuti umbes 70% vett. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid.

Teatrinukk

Enamasti pole teatrinukule üksikuid organeid vaja valmistada. Kui aga loo jutustamiseks on vajalik siseorganite näitamine, siis luuakse need ka nukule. Näiteks on Eesti Noorsooteatri lavastuses „Plekktrumm” (2023, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Rosita Raud) kujutatud Oskari nukul soolestikku.

Lihased

Inimene

Lihased panevad meie kehaosad liikuma. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil ning annavad (koos luudega) inimese kehale kuju. Inimesel on kokku üle 600 lihase. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Ehk teisisõnu, kui üks lihastest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda kõike juhib närvisüsteem.

Teatrinukk

Nukkude närvisüsteemi juhivad näitlejad. Seega sõltub nuku liikumine just nendest. Enamasti kasutatakse nukkude lihaste valmistamiseks porolooni, mis annab kergust, pehmust ning mahtu. Porolooni puhul kinnituvad nukkude „lihased” kontaktliimi abil luudele. Lihaste valmistamiseks kasutatakse ka penoplasti, paberimassi ning stüroksit. Stüroks kinnitatakse PVA-liimiga ja makrofleksiga. Millist materjali lihaste kujutamiseks kasutada, sõltub sellest, kas soovitakse jätta pehmet üldmuljet või hoopis jäika.

Nahk

Inimene

Inimese keha katab nahk. Nahk on inimese kõige suurem ja kõige raskem elund. Nahal on palju ülesandeid, kuid peamine on organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest ning väliste ärrituste vastuvõtmine. Meeleelundina aitab nahk meil tunda temperatuuri, puudutusi, vibratsiooni, aga ka sügelust või valu. Nahk on elund, mis sisaldab mitut erinevat rakukihti. Ta kaitseb organismi veekaotuse, vigastuste, tõvestavate mikroorganismide ja päikese ultraviolettkiirguse eest.

Teatrinukk

Nukkude nahk on tihtipeale tehtud kangast. Teatrinuku naha funktsioon on anda nukule välimus. Võimalus on kasutada erinevaid tekstiile, näiteks kotiriiet. Kui „nahk” jääb nuku riiete alla, siis on mõistlikum kasutada libedamat kangast. Nii liiguvad ka teatrinukul seljas olevad riided loomulikumalt. Nahk kaitseb nuku lihaseid ehk enamasti porolooni.

Teatrinuku nahana kasutatakse vahel ka päris loomanahka. Näiteks on Eesti Noorsooteatri lavastuses „Röövlitütar Ronja” (2022, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Kristel Maamägi) kasutusel kitsenahk. See on veniv õhuke nahk, mis mõjub lavavalguses elavana. Päris naha tunde tekitab ka silikoon. Vahel pole naha kujutamiseks eraldi materjali vaja kasutada ning seda imiteerib lihtsalt värvikiht. Kui teatrinuku „nahk” saab kahjustada, siis viiakse nukud nukumeistrite juurde parandusse.

Juuksed

Inimene

Inimesel on peas umbes 100 000 juuksekarva. Nädalaga kasvavad juuksed 2–3 mm pikemaks. Karv koosneb keratiini sisaldavatest surnud rakkudest. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Juuksed kaitsevad peanahka päikesekiirguse eest ja hoiavad pead soojana. Kui inimene vananeb, siis juustes olev värvaine laguneb ja juuksed muutuvad halliks.

Teatrinukk

Üldjuhul teatrinukkude juuksed etenduse jooksul ei kasva ega muuda värvi, kui see just loo jutustamise seisukohalt oluline pole. Nukkude juusteks kasutatakse enamasti lõnga või suleboad. Vahel kasutatakse ka parukaid, mis on kas päris juustest või kunstjuustest. Päris juustest parukaid on kergem hooldada, kunstjuuksed kipuvad kiiremini sassi minema. Populaarne on juustena kasutada ka laamakarva. Vahel on nukule juuksepiir lihtsalt voolitud ja seejärel värvitud, või siis tehtud kangast, millele on PVA liimiga struktuuri tekitatud. Viimasel juhul on kangaribad kastetud PVA-sse, mis tekitab tekstuuri ning seejärel juuksed värvitakse. Tihtipeale kasutatakse juuste kujutamiseks ka nööri või jõhvi.

Silmad

Inimene

Inimese silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga ja mida ühendab ajuga nägemisnärv. Silmamuna läbimõõt on umbes 24 mm ja kaal 7 g.

Teatrinukk

Nukkude silmadeks on enamasti nööbid või pärlid. Vahel on need koguni maalitud. Silmi tehakse ka plastikust, klaasist ja puidust. Silmad saab nukul liikuma tänu sisseehitatud mehaanikale, mida juhib näitleja. Vanematel nukkudel võib kohata silmi, milleks on nööri küljes rippuv pallike. Sellistel nukkudel piisab silmade liigutamiseks nuku enda liigutamisest.

Hambad

Inimene

Hambad on organismi „tööriistad”. Erineva kujuga hambad lõikavad, purustavad ja rebivad toitu, et valmistada seda ette seedimiseks. Hambaid katab email, selle all on dentiin. Email on kõige tugevam kude inimese kehas. Hamba sees on veresooned ja närvid.

Teatrinukk

Enamasti teatrinukkudel hambaid ei olegi, kuna tavaliselt ei mõju need laval hästi. Kui lavastuslikult hambaid otseselt vaja pole, siis neid ka ei tehta. Sageli on hambad valmistatud poroloonist, mis on omakorda kaetud tekstiiliga. Teatrinuku hambaid valatakse ka plastikust. Samuti lõigatakse hambaid paksemast PVC-materjalist.

Umbes 80 cm kõrgune kaldus musta värvi laud, mille keskel on puutetundlik ekraan, kust on võimalik näituse kohta lugeda, teksti kuulata või vaadata viipekeelset videot.

Ekraani all vasakul ääres asuvad eksponaadi number, NFC tähis ja QR kood, mida skaneerides on võimalik näitust ligipääsetavalt kogeda.

Ekraani all paremal on vasakult paremale neli ümmargust nuppu.

• Maakera kujutisega nupp vahetab keelt
• Vasakule noolega on võimalik tekstis tagasi liikuda
• Play kujutisega nupp käivitab teksti ettelugemise
• Paremale noolega on võimalik tekstis edasi liikuda

Teatri-nukk röntgenis

Kas sa oled mõelnud,
mis on nuku sees
ja kuidas ta laval liigub?
Sellel näitusel saad vaadata teatrinuku sisse.

Nuku materjal ei ole kunagi juhuslik.
Materjal sõltub kunstniku ideest
ja nuku loost laval.
Mõni nukk peab olema kerge ja õhuline,
mõni nukk peab paistma raske.
Materjalist sõltub ka see,
kuidas ja kui vabalt nukk liigub.
Nukku võib teha kõikidest asjadest.
Teatris ärkab materjal ellu.

Näitusel on sellised nukud,
mis on meie moodi.
Neid saab meiega võrrelda.
Saame uurida,
kas nukkudel on luud, lihased, silmad ja hambad.

Nukkude röntgen-pildilt näeme,
mis on nende sees.
Me näeme nukkude materjali ja mehhanisme.
Kui võrdleme inimese ja nuku röntgen-pilte,
on nukk imelik või „haige” –
nagu oleks nukul kopsu-põletik
või olnud rasked operatsioonid.

Näitus räägib teatri-nukkude tegemisest
ja saladustest,
mida me muidu ei näe.
Sa saad ise nukku ehitada
ja proovida mehhanisme nuku sees.

Röntgen

Röntgen-kiirgus on elektro-magnetiline kiirgus.
See on nagu valgus,
kuid röntgen-kiirguse energia on palju suurem.
See läheb materjalidest otse läbi.
Röntgen-kiirgust on ka meie igapäeva-elus,
näiteks lennukis.

Saksa füüsik Wilhelm Röntgen avastas röntgen-kiired 1895. aastal.
Tema katse näitas,
et kiired lähevad materjalidest läbi.
Me saame vaadelda inimese sise-organeid
ilma keha lahti lõikamata.
See oli meditsiinis väga tähtis avastus.

Praegu me kasutame röntgenit,
et avastada haigusi.
Röntgen-pilte teevad radioloogid.
Radioloog ja arst saavad röntgen-pildilt teada,
kuidas patsiente ravida.

Röntgen-kiir läheb läbi meie keha
ning kaob keha erinevates kohtades erinevalt.
Tihedaid asju, nagu luid, me näeme röntgenis väga hästi.
Näeme väga hästi isegi seda,
kui luu on natuke katki.
Röntgen-kiired lähevad kergesti läbi rasva ja lihaste.
Need on röntgen-pildil nagu hallid varjud.
Katkisi lihaseid me röntgenis ei näe.

Meie kopsudes on palju õhku.
Röntgen ei näita õhku,
see näitab kopsus muid asju –
näiteks kopsu-põletikku või kasvajat.
Kui sa neelasid alla patarei või mündi,
siis röntgen näitab ka seda.
Röntgen ei näita puitu ega plastikut.

Pärast luu operatsiooni näitab röntgen,
kas kõik on korras.
Röntgen näitab sinu kehas metallist liigeseid, traate ja kruvisid.
Need võivad olla sellised nagu teatri-nukkudel.

Võrdle inimest ja teatri-nukku!

Luud

Inimene

Inimesel on 206 luud.
Luudes on vett, rasva ja teisi aineid.
Skelett ehk luustik kaitseb,
toestab ja
liigutab keha.

Teatri-nukk

Nuku luud võivad olla mitmest eri materjalist –
traat, puu-pulk, vedru, nöör või vineer.
Leht-puud (tamm, vaher, kask, saar) on tugevamad.
Luud võivad olla ka traadist või vedrust.
Vedru-traadi sees on nöör,
siis vedru ei veni välja.
Luustik võib olla kas ümmargusest või kandilisest nöörist.
Kandiline nöör ei hakka pöörlema.

Liigesed ehk luude ühendused

Inimene

Liiges ühendab luid.
Tänu liigestele keha liigub,
on paindlik ja kindel.

Teatri-nukk

Teatrinuku liigesteks olid vanasti naha-ribad.
Kui nahk venis välja,
siis pidi selle välja vahetama.
Tänapäeval on liigesteks pael.
Liiges võib olla ka traadist, puust või nöörist.
Nuku „liigesed” on „luude” küljes liimiga.
Vahel on need kinni ka naelte, klambrite ja kruvidega.
Kõik liigesed ei liigu.
Liiguvad ainult need liigesed,
mida lavastaja ja kunstnik soovivad.

Organid

Inimene

Inimese kehas on elundid ehk organid (süda, kops, maks).
Inimese kehas on rohkem kui 70 keemilist elementi.
Need elemendid on tasa-kaalus,
kui sa sööd tervislikult ja mitme-külgselt.
Inimese kehas on palju vett.
Vesi viib toit-ained ja hapniku rakkudesse.
Vere-plasma on vedelik,
milles on vere-rakud.
Vere-plasmas on ka palju vett.
Puna-libled (erütrotsüüdid) kannavad toit-aineid, hapnikku ja jääk-aineid.
Ka nendes on umbes 70% vett.
Vesi hoiab keha-temperatuuri.
Vesi kaitseb tähtsaid organeid.

Teatri-nukk

Tavaliselt nukk ei vaja organeid.
Nukul on organid ainult siis,
kui seda on vaja etenduses.
Näiteks Oskari nukul oli soolestik
lavastuses „Plekk-trumm”.
(2023, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Rosita Raud)

Lihased

Inimene

Lihased liigutavad meie keha-osasid.
Kõõlused kinnitavad lihased luude külge.
Lihased ja luud annavad meie kehale kuju.
Meil on üle 600 lihase.
Lihased vajavad tööks energiat.
Lihased töötavad paaris:
üks lihas tõmbub kokku ja lüheneb,
samal ajal teine lihas lõtvub ja pikeneb.
Seda kõike juhib närvi-süsteem.

Teatri-nukk

Nuku „närvi-süsteemiks“ on näitleja,
sest näitleja paneb nuku liikuma.
Nuku lihased on enamasti poroloonist.
Poroloon on kerge, pehme ja mahuline.
Lihased võivad olla ka penoplastist, paberi-massist ja stüroksist.
Meister liimib porolooni ja stüroksi nuku luudele.
Kas lihased peaksid olema pehmed või jäigad?
Lihaste materjal sõltub sellest.

Nahk

Inimene

Inimese keha katab nahk.
Nahk on inimese kõige suurem ja kõige raskem elund.
Nahal on palju ülesandeid.
Ta kaitseb organismi välis-keskkonna eest
ja võtab vastu ärritusi.
Me tunneme nahaga temperatuuri, puudutusi ja vibratsiooni,
aga ka sügelust ja valu.
Nahas on mitu kihti rakke.
Nahk kaitseb meid vee-kaotuse,
vigastuste,
mikro-organismide ja
päikese kiirguse eest.

Teatri-nukk

Nukkude nahaks on sageli riide-kangas.
Nahk annab nukule välimuse.
Saab kasutada erinevaid kangaid, näiteks koti-riiet.
Kui „nahk” on nuku riiete all,
siis on kangas libedam.
Siis liiguvad nuku riided loomulikumalt.
Nahk kaitseb nuku lihaseid,
mis on tavaliselt poroloonist.
Vahel on nuku nahk looma-nahast.
Lavastuses „Röövli-tütar Ronja” oli kitse-nahk.
(2022, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Kristel Maamägi)
Kitse-nahk on õhuke,
see hakkab lava-valguses elama.
Ka silikoon näeb välja nagu päris nahk.
Vahel ei ole nahka vaja
ja naha asemel on värv.
Kui nuku „nahk” läheb katki,
siis nuku-meistrid parandavad nuku ära.

Juuksed

Inimene

Inimesel on peas umbes 100 000 juukse-karva.
Juuksed kasvavad 2–3 millimeetrit nädalas.
Karvas on surnud rakud,
milles on keratiini.
Juuksed kaitsevad pea-nahka päikese eest
ja hoiavad pead soojas.
Kui inimene jääb vanaks,
siis tema juuksed lähevad halliks.

Teatri-nukk

Teatri-nukkude juuksed ei kasva.
Juuksed ei muuda ka värvi.
Nukkude juuksed on lõngast või sulgedest.
Vahel on nukul ka parukas,
mis on päris juustest või kunst-juustest.
Päris juukseid on kergem hooldada.
Kunst-juuksed lähevad kiiresti sassi.
Nukkude juuksed võivad olla ka laama-karvast.
Vahel on juuksed kangast.
Nuku-meister paneb kanga-ribad PVA liimi sisse
ja annab neile kuju.
Seejärel ta värvib juuksed.
Juuksed võivad olla ka nöörist või jõhvist.

Silmad

Inimene

Inimese silma-muna on silma-koopas.
Silma-muna on ümmargune,
see liigub.
Silma ja aju ühendab nägemis-närv.
Silma-muna läbi-mõõt on umbes 24 millimeetrit.
Silma-muna kaalub 7 grammi.

Teatri-nukk

Nuku silmad on tavaliselt nööbid või pärlid.
Vahel maalib nuku-meister nukule silmad.
Silmad võivad olla ka plastikust, klaasist või puidust.
Nuku silmad liiguvad,
neid liigutab näitleja.
Vanemate nukkude silmas on pallike nööri küljes.
Sellise nuku silmad liiguvad siis,
kui nukk ise liigub.

Hambad

Inimene

Hambad on organismi „töö-riistad”.
Erineva kujuga hambad teevad toidu katki,
et seda oleks kergem seedida.
Hambaid katab email.
Email on väga tugev.
Hamba sees on vere-sooned ja närvid.

Teatri-nukk

Teatri-nukul ei ole tavaliselt hambaid,
sest tal ei ole neid vaja.
Hambad on poroloonist.
Porolooni peal on tekstiil.
Nuku hambad võivad olla ka plastikust või paksust PVC-materjalist.